ebs-logo
Estonian Business School

EFMD akrediteeringuga õpe annab EBSi üliõpilastele rahvusvahelise konkurentsieelise

EBSi ärijuhtimise bakalaureuseõppekava pälvis European Foundation for Management Development (EFMD) viieaastase akrediteeringu 2025. aastal – tunnustuse, mis kinnitab õppe vastavust rahvusvahelistele kvaliteedistandarditele ning loob üliõpilastele tugevama positsiooni nii tööturul kui ka edasistes õpingutes. 

EFMD akrediteering on üks olulisemaid kvaliteedimärgiseid ärihariduses, mida omistatakse õppekavadele, mis vastavad rangetele rahvusvahelistele kriteeriumitele nii õppekava sisu, õppejõudude kvalifikatsiooni, rahvusvahelisuse kui ka tööturul rakendatavate oskuste ning vilistlaste edulugude osas. See tähendab, et EBSi ärijuhtimise õpe on maailma parimate ärikoolide tasemel. EFMD viieaastase tipp-akrediteeringu on pälvinud kogu maailmas vähem kui 50 õppekava. 

Mida see tähendab üliõpilasele? 

EFMD akrediteeritud õppekaval õppimine annab tudengile selge konkurentsieelise: 

  • Suurem usaldus tööandjate silmis – lõpetaja kvalifikatsioon on kõrgelt  hinnatud ka üleilmsete suurettevõtete hulgas  
  • Ligipääs rahvusvahelistele õppimisvõimalustele - tunnustatud diplom avab ukse nii vahetus- kui ka magistriõpinguteks maailma parimates ülikoolides
  • Ajaga kaasas käiv õpe – õppetöö kvaliteeti hinnatakse regulaarselt ning õppekava arendatakse pidevalt edasi. 

Miks see annab üliõpilasele eelise ka tulevikus? 

EBSi bakalaureuse- ja magistriõppe juhi Anto Liivati sõnul ei seisne akrediteeringu väärtus ainult kvaliteedimärgis, vaid selle otseses mõjus tudengite tulevikuvõimalustele: 

„Kuigi EFMD akrediteeringu saime esimesena Eestis juba 2016. aastal, on selle kõige olulisem väärtus tudengi jaoks tuleviku karjäärivõimalused. See tähendab, et meie lõpetajate haridus on rahvusvahelisel tipptasemel ja usaldusväärne – tööandjad ja partnerülikoolid teavad, milleks meie vilistlased suutelised on. Üliõpilase vaates on see selge konkurentsieelis, eriti rahvusvahelisel tööturul.“ 

Rahvusvaheline ja praktiline õpikogemus 

EBSi ärijuhtimise õppekava eristub tugeva rahvusvahelise fookuse ning praktilise lähenemise poolest. Õppetöö toimub tihedas koostöös ettevõtetega, üliõpilased lahendavad reaalseid äriprobleeme ning arendavad oskusi, mida tööandjad tänapäeval enim väärtustavad – alates kriitilisest mõtlemisest kuni meeskonnatöö ja digipädevusteni. 

Tutvu rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaureuseõppekavaga EBSi kodulehel.   

20. aprill 2026

Meelis Kitsing, EBS-i rektor

Kuidas valmistada tudengeid ette tegutsemiseks AI-st mõjutatud ärikeskkonnas?

EBS-i üliõpilased saavad praktilise õpikogemuse läbi reaalsete projektide, tiheda koostöö ettevõtjatega ning õppekavasse integreeritud ettevõtlus- ja arendusprojektide kaudu. Õppetöö on üles ehitatud nii, et tudengid ei omanda üksnes teadmisi, vaid arendavad ka praktilisi oskusi ideede valideerimisel, ärimudelite loomisel ja lahenduste turule viimisel. Spetsiaalsed arenguprogrammid toetavad neid ettevõtluse põhietappide läbimisel, pakkudes struktuuri ja juhendamist alates esmastest ideedest kuni toimivate lahendusteni.

Olulist rolli mängib ka EBS- i TooEarly venture studio, kus viiakse ideed edasi praktilisteks lahendusteks — valideeritud toodeteks, pilootprojektideks ja investeerimisvalmis ettevõtmisteks. Tudengeid toetatakse mentorluse, kiire prototüüpimise, esmase rahastuse, tööruumide ning turule ligipääsu võimalustega.

Nagu rõhutab EBS-i rektor Meelis Kitsing, peitub ärijuhtimise hariduse tulevik ettevõtliku mõtteviisi ja tehisintellekti oskuslikus ühendamises. See tähendab mitte ainult uute tehnoloogiate mõistmist, vaid ka nende rakendamist innovatsioonis, otsustusprotsessides ja uute ettevõtmiste loomisel — lähenemist, mis kujundab üha enam tänapäevast ärijuhtimise haridust.

Täispika artikli rektor Meelis Kitsingu mõtetega leiab siit: https://blog.efmdglobal.org/2026/04/15/estonian-business-school-rector-ai/

17. aprill 2026

Vaibkoodimise-kursus-EBSis.jpg

Promptimisest prototüübini: kuidas sünnivad uued digilahendused

EBSi tudengitega läbiviidud digitaalsele tootearendusele ning prototüüpimisele keskendunud intensiivkursus näitas, kui kiiresti on võimalik jõuda ideest toimiva digilahenduseni, kasutades tehisintellekti ja nutikat promptimist. Vaid kolme koolituspäeva jooksul liikusid osalejad kasutajaprobleemi mõistmisest kuni töötavate prototüüpideni.

Koolitust viisid läbi Marko Rillo ja Kai Olbrei, keskendudes eelkõige tootemõtlemisele – kuidas siduda kasutaja vajadus, äri loogika ja tehnoloogilised võimalused ühtseks tervikuks. Tudengid kasutasid AI-tööriistu disaini loomiseks, loogika kirjeldamiseks ning toimivate tarkvaraprototüüpide ehitamiseks ka ilma sügava tehnilise taustata.

Tulemuseks olid reaalselt töötavad lahendused – alates värbamisplatvormidest kuni igapäevaelu lihtsustavate rakendusteni. Kursus kinnitas, et tänases tehnoloogiamaailmas on kriitiline oskus oma ideid selgelt sõnastada, testida ja arendada – ka siis, kui programmeerimine ei ole sinu põhioskuste hulgas.

Digitoodete juhtimise 1-aastane magister

EBS käivitab sügisel 1-aastase magistriõppekava: “Digitoodete juhtimine” (Digital Product Management MBA). See on loodud spetsiaalselt kogenud spetsialistidele ja juhtidele, kes soovivad tegutseda tehnoloogia ja äri ristumispunktis. Õppekava koosneb neljast moodulist, mis järgivad toote elutsükli loomulikku rada: strateegiast ja avastamisest kuni disaini, arenduse ja skaleerimiseni. Õppetöö on sessioonipõhine – reedeti ja laupäeviti üle nädala, sisaldades sprindipõhist meeskonnatööd ja praktilisi simulatsioone, mis on koheselt igapäevatöös rakendatavad.

Juhul kui Sul on varasem magistrikraad, 4-aastane bakalaureusekraad või vähemalt 7 aastat töökogemust, saad õppekava läbida aastaga. Kui neist jääb vajaka, tuleb magistrikraadi saamiseks õppida teisel aastal lisaks ärijuhtimise aineid koos EBSi MBA tudengitega.

15. aprill 2026

Kalle Volkov EBSi tootejuhtimise õppekava juht

Avame EBS-is Eesti esimese tootejuhtimise õppekava

Avame 2026/2027. õppeaastal uue toote ja tehnoloogia juhtimise õppekava. Seni on olnud võimalik tootejuhtimist õppida peamiselt lühikursustel või välismaal, kuid puudunud on terviklik kõrgharidusõpe, mis ühendab äri, tehnoloogia ja tootearenduse üheks tervikuks. Õppekava on koostatud koostöös programmeerimiskooliga //kood. Õppekava lõpetajad saavad bakalaureusekraadi.

„Oskusliku tootejuhtimise tähtsus ettevõtetes kasvab väga kiiresti, aga haridussüsteem ei ole sellele järele jõudnud. Tootejuht on inimene, kes otsustab, mida üldse ehitada – ühendades lõppkasutaja, äri ja tehnoloogia. Kui tootejuht on nõrk, ehitatakse asju, mis ei vasta turu ootustele. Täna õpitakse tootejuhiks peamiselt töö käigus katse-eksituse meetodil, mis on ettevõtetele kulukas. EBSi õppekava on loodud selle vea parandamiseks,“ kommenteeris õppekava juht Kalle Volkov, Iute Groupi arenduste juht. 

Fookus: ideest toimiva ja skaleeritava tooteni

Õppekava keskmes on praktiline õpe, kus tudengid õpivad looma ja juhtima digitaalseid tooteid alates kliendi vajaduste mõistmisest kuni turule viimise ja arendamiseni. „Programmi läbinu suudab juhtida tehnoloogiamahukat toodet läbi terve selle elukaare, kuid oskab olla ka targa tellija rollis,“ lisas Volkov.

Õppe käigus arendatakse oskusi, mida ettevõtted täna kõige enam vajavad:

  • kliendi vajaduste mõistmine
  • koostöö arendajate ja disaineritega
  • andmepõhine otsustamine
  • toodete ja teenuste elutsükli juhtimine

Õppekava sisaldab mahukat praktikat (30 EAP), mis annab tudengitele erialase töökogemuse ja võimaluse luua sidemeid tööandjatega juba õpingute ajal. 

Tehnoloogia areng ületab oskuste kasvu – ettevõtted vajavad uusi juhte

IKT ja tehnoloogiamahukate valdkondade tööjõuvajadus kasvab ning üha olulisemaks muutuvad juhtimis- ja digipädevused. Tootejuhid on tõusmas ettevõtetes võtmerolli, kandes vastutust nii toote edu kui ka ärilise tulemuse eest.

OSKA info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna seireuuringud kinnitavad, et kasvab nõudlus rollide järele, mis ühendavad protsesside juhtimise ja tehnoloogia rakendamise ning üha kriitilisemaks muutuvad juhtide digipädevused ja tehisintellekti kasutamise oskus. Eesti ettevõtted on tehisintellekti kasutuselevõtul olnud Euroopa keskmisest kiiremad, kuid konkurentsieelise hoidmine eeldab juhtidelt veelgi paremaid oskusi.

Just sellele vajadusele vastab EBSi uus õppekava, mis ühendab ärijuhtimise ja tehnoloogiapädevused ning valmistab ette juhte, kes loovad konkurentsivõimelisi tooteid ja kasvatavad ettevõtete väärtust.

13. aprill 2026

kuidas kasvada seisvas majanduses

Hommikukohv EBSis: kuidas leida kasvuvõimalusi ka ebakindlas majanduses

Aprillikuisel hommikukohvil arutlesime EBSis ühe tänase juhtimise keskse küsimuse üle: kuidas leida kasvuvõimalusi keskkonnas, kus paljud näevad eelkõige piiranguid? Inspiratsiooni pakkuv hommikupoolik tõi kokku eksperdid erinevatest valdkondadest, et jagada praktilisi kogemusi, arutada strateegilisi valikuid ning otsida vastuseid küsimusele, kuidas teha paremaid juhtimisotsuseid ka ebakindluse tingimustes.

 

Laval teadus ja praktika

Hommiku avas Annika Arras (Miltton New Nordicsi tegevjuht), kes tutvustas 2025. aasta ühiskondliku sidususe uuringu tulemusi ja sidus need otseselt juhtimispraktikaga. Uuringu üks keskseid järeldusi oli, et üha enam inimesi tajub ühiskondlikke arenguid ebakindlate ja heidutavatena. See mõjutab otseselt nii tarbijakäitumist kui ka töötajate ootusi – ning seab juhid olukorda, kus otsuseid tuleb teha väheneva kindlustunde, kuid püsivate ootuste tingimustes. Annika Arras tõi esile ka ühe mõtlemapaneva küsimuse: mis jääb alles, kui võtta ära sotsiaalne suhtlus? See suunab vaatama sügavamale – kui palju meie tegutsemisvõimest sõltub keskkonnast, suhetest ja kuuluvustundest.

 

Vestluspaneel: kogemused eri sektoritest

Arutelule andsid praktilise mõõtme vestluspaneelis osalenud:

  • Ander Hindremäe, Tallinna Lennujaama laienemise projektijuht ja EBS MBA vilistlane
  • Kerstin Kütt, Sunly General Counsel ja EBS MBA vilistlane
  • Annika Arras, Miltton New Nordicsi tegevjuht ja EBS MBA vilistlane

 Vestlust juhtis Marko Rillo, EBSi strateegia ja innovatsiooni vanemlektor ning MBA õppekavade juht.

Paneel sidus erinevate sektorite – lennunduse, energeetika ja kommunikatsiooni – vaated, tuues välja, kui erinevalt võib „kasv“ organisatsioonides tähenduda.

 

Fookuses inimeste agentsus ja väärtused

Arutelu keskmes oli inimeste tegutsemisvõime ehk agentsus – tunne, et inimene saab oma otsuseid ja elu mõjutada. Kõlama jäi mõte, et väärtused on üks olulisemaid liikumapanevaid jõude. Kui inimene saab tegutseda kooskõlas oma väärtustega, kasvab nii tema panus kui ka organisatsiooni võimekus tervikuna. Samas tõstatus kriitiline küsimus: mis juhtub siis, kui inimestel ei ole piisavalt aega ega energiat uute oskuste õppimiseks? Sellisel juhul ei kannata mitte ainult areng, vaid väheneb ka usk innovatsiooni võimalikkusesse.

 

Kasv ei ole universaalne

Üks keskseid aruteluteemasid oli kasvu mõtestamine. Selgus, et kasv ei ole universaalne ega üheselt mõõdetav – see sõltub nii organisatsiooni arenguetapist kui ka omanike ootustest. Näiteks võib kasvu defineerida mahu või turuosa suurenemisena, mõju või väärtuse kasvuna või hoopis organisatsiooni võimekuse arenguna.

 

Mis kasvu pärsib?

Arutelus toodi välja, et üks suurimaid kasvu takistusi on mõtteviis. Organisatsioonid kipuvad end ise piirama, mõeldes liiga väikesele skaalale ja keskendudes takistustele enne, kui võimalused on läbi mõeldud. Kasv algab otsusest mitte jääda kinni küsimusse „miks ei saa“, vaid liikuda edasi küsimusega „kuidas saab“.

Siin on juhtimiskvaliteedil otsene mõju. Kui inimestele antakse piisavalt vabadust ja vastutust, tekib ka päris kasv – mitte ainult numbrites, vaid võimekuses.

Samal ajal jõuab kõik lõpuks kommunikatsioonini. Kui inimesed ei mõista, mida ja miks tehakse, ei teki ka tegelikku kaasatust. Eriti suur roll on siin tiimijuhtidel, kes viivad strateegilised sõnumid igapäevasesse töösse.

 

Muutused vajavad teadlikku juhtimist

Oluline osa arutelust keskendus muutuste juhtimisele. Kiired ja suured muutused ei pruugi alati olla kõige tõhusamad – määravaks saab see, kui hästi inimesed suudavad nendega kaasa tulla. Edukas muutuste juhtimine eeldab nii selgelt paigasolevaid ja arusaadavaid protsesse, inimeste järkjärgulist kaasamist kui ka teadlikku tempovalikut.

Organisatsioonid rõhutasid ka vajadust kirjeldada läbi võimalikud tulevikustsenaariumid, et inimesed teaksid, kuidas ka keerulistes olukordades tegutseda.

 

EBSi mõju: mõtteviis ja praktilised tööriistad

Vestluse lõpus puudutati ka EBSi rolli juhtide arengus. Osalejad tõid esile kaks peamist väärtust:

  • julgus mõelda suurelt
  • õpingutest saadud praktilised tööriistad juhtimisotsuste tegemiseks

EBSi hommikukohvi arutelu kinnitas, et kasv ei sõltu ainult majanduskeskkonnast. Ka ebakindluses on võimalik edasi liikuda – kui organisatsioon suudab hoida fookust inimestel, väärtustel ja teadlikel juhtimisotsustel.

7. aprill 2026

    Uudised